Korallid

Korallriffides käib tihe elu, seal elab väga palju värvikirevaid ja mitmekesiseid kalu. Korallriffides elab umbes

25% mereloomadest ning peaaegu 90% tuginevad neist ühel või teisel moel. See teeb korallrifid suuruselt teiseks

ökosüsteemiks maailmas. [4]

[2]

Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi. Nad on lihtsa ehitusega. Harilikult on korallidel

lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisaare. Sooli neil

ei ole, nende asemel on neil õõs. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. [7]

[<]

Korallrifid moodustuvad eriti omapärasel moel, nad tekivad väikeste

loomakeste- korall-loomade skelettidest. Need korall-loomad on

peamiselt kolooniates elavad polüübid. Nende kehasid kaitsevad

õõnsad skeletid, skelettidest tekib sadade aastate jooksul korallriff.

Korallrahud kasvavad umbes kiirusega 1 cm aastas. [6]

Korallrifid on ainult põhjalaiuse 30° ja lõunalaiuse 30° vahel, sest

mujal on veetemperatuur nende jaoks liiga madal. Nad ei saa elada

vetes, kus temperatuur on pidevalt alla 20°C. [12]

Maailma suurim korallrahude süsteem asub Austraalia kirdeosas

Korallimeres, see on umbes 2600 km pikk ning hõimab enda alla

348 000 km². See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest.

Samuti on see maailma suurim organismide valmistatud struktuur. [13]

[11]

Võrreldes vihmametsadega, hävivad koralliriffid topelt kiirusega. Seda põhjustavad paljud erinevad faktorid, mis kõik saab kokku võtta ühe sõnaga. Inimtegevus. Viimaste aastakümnete jooksul on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng, liiga kõrge temperatuur ja mitmed teised tegurid hävitanud 10% kõigist maailma korallriffidest. Kõige hullem on korallide

olukord Indias ja Kariibi meres.  [7]

Ohud:

[16]

Kliima soojenemine:

Suur heitgaaside õhku laskmine on

põhjustanud kasvuhooneefekti, mis

omakorda toob kaasa ülemaailmset

keskmise temperatuuri tõusu, ohustades

nii paljusid erinevaid liike nii maal,

vees kui õhus. Korallid ei ole jäänud

kogust sellest puutumatuks. Kliima

soojenemisest põhjustatud meretaseme

tõusu tõttu peavad korallid kiiresti kas-

vama hakkama, et püsida piisavalt lähe-

dal pinnale. Paljud neist seda kahjuks ei

suuda. Lisaks soojeneb merevee üle-

mine kiht kõvasti üle normi ning tapab

nii palju liike, seal hulgas ka koralle. [1]

Teine tagajärg on korallide pleekimine. Soojenenud vesi põhjustab korallides olevate kemikaalide muutumist,

mis omakorda põhjustab nende valgeks muutumist. Kui korallid pleegivad, ei ole need surnud. Nad saavad

pärast seda edasi elada, aga nad on suurema surve ja stressi all. [10]

[3]

Merevee reostus:

Pidev merevette reovee laskmine on

põhjustanud sealsed happelisus ja

teiste kemikaalide taseme suurt

tõusu. Reostunud merevesi hõõrub

korallid siledaks, langetab vee kvali-

teeti ning kiirendab vetikate kasvu.

Lisaks muudab see korallid vastu-

võtlikumaks haigustele ning aeglus-

tab nende kasvu. [8] Korallid, kelle

elukohad hävivad tänu reostusele või

kes on sellest halvasti mõjutatud

hävivad.

Õhureostus:

2013 aasta aprillis läbi viidud uurimus näitab, et ka õhureostus võib aeglustada korallriffide kasvu. Uurimus

Austraaliast, Panamast ja Suurbritanniast kasutas Kariibidel asuvate korallide andmeid aastate 1880 ja 2000

vahel, et näidata faktorite, nagu söe-põletamine ja vulkaanipursete ohtlikust korallidele. See uurimus oli esimene

omalaadne, mis näitas seost õhureostuse ja korallriffide vahel. [14]

Inimesed:

Suureks ohuks korallriffidele on otsene inimtegevus. Inimesed on aastakümneid tegelenud korallide juures

sukeldumise ning kalapüügiga. See, aga mõjub korallidele kohutavalt. Korallid on ökosüsteem, mis vajab teisi

loomi, et ellu jääda. Ülepüügist põhjustatud liigirikkuse vähenemine on korallidele negatiivse efektiga. Lisaks

häirib korallriffide kohal pidev laevaliiklus nende elu vee all.

Suur negatiivne tegur on ka turism. Kohalikud on tihti leidnud korallide juurest hea raha teenimise koha.

Turistid viiakse nende juurde sukelduma, mis tähendab, et nende elupaigad on pidevalt häiritud. Samuti kasu-

tatakse sukeldudes koralle tihti seismiseks, mis paljudele teadmata tapab neid. Kõige hullem neis kõigist on

turistide tahe endaga tüki koralli kaasa võtta. Teadmine, et korallid on loomad, mitte taimed on vähetuntud ning

seetõttu ei mõista inimesed, et nad hävitavad looma, püüdes head suveniiri saada.

Võib tunduda, et korallide sesi on lootusetu, aga on asju, mida me saame teha, et neid aidata.

Lahendused:

Kuidas maailma saab aidata?

Nagu enne mainitud on üks suurimaid ohuallikaid reostus nii vees, kui  õhus. Siinkohal tasuks mõelda, kas

reovee vette laskmine on parim mõte. Inimestel tuleks leida paremaid võimalusi oma jääkidega tegelemiseks.

Esimeseks sammuks oleks jääkvee korralik puhastamine, enne, kui see vette jõuab. Juba on palju riike, kus

selline tegevus on tavaline, kuid suuremates arengumaades seda ei tehta. Kohad nagu Aafrika on oma väheste

ressurside ja seega ka väheste võimalustega üks suuri merereostajaid. Sellistesse kohtadesse võiks leida lahen-

dusi, et kogu praht merre ei jõuaks.

Muidugi on ka suuremad riigid suured ohutegurid. Viimase paarisaja aastaga on tavaliseks muutunud suurte

tehaste kasutamine üle terve maakera. Sellised tehased kasutavad tihti oma tööks põlemisel saadud energiat,

mis omakorda põhjustab suurel hulgal heitgaaside õhku laskimist. Lisaks tehastele on ka autod suured õhu-

reostajad. Selliste suurte tehaste piiramine või parema, loodussõbralikuma kütuse kasutajateks ümberehitamine

ning ka autode väiksem kasutamine ei oleks kasulik ainult korallidele, vaid kogu maailma õhukvaliteedi parane-

misele. Ka selliseid samme on suuremates riikides nagu Ameerika tehtud, aga alati saaks rohkem. Kui tehastega

tegelemine on suur töö, siis parem ühistansport ning korralikud kergliiklusteed vähendaksid autode kasutamist

suuremates linnades ja külades.

 Korallriffide läheduses toimetavad talud saaksid kasutada loodussõbralikumaid väetiseid oma viljade kasvata-

miseks, kuna ka paljud mürgised ained väetiste sees ohustavad koralle. Kahjuks ainult korallrahude läheduses

elavate inimeste käitumise muutmine ei suudaks koralle päästa. [5]

Kuidas mina saan aidata?

Üldiselt saavad inimesed ise teha väga palju, et koralle ja korallriffe päästa, kuna paljud põhjused korallide

hävinemise taga tulenevad inimtegevusest. Näiteks, me saaks oma Snickersi paberid visata ilusti prügikasti,

kuid veelgi parem oleks seda prügi veel sorteerida ja panna pakend pakendikonteinerisse.

Kui on plaanis minna reisile kuhugi, kus korallriffid on üks atraktsioone, tasuks end enne kurssi viia korallide

vajadustega. Korallid on väga tundlikud erinevatele teguitele ning selleks, et enda reisi ajal neid ei kahjustataks,

tuleks turistidel harjutada enne korallide kohale minemist paadiga turvalist sõitmist. Korallide juures tuleb olla

ettevaatlik ning kõige olulisem, kui minna korallide juurde, siis MITTE MINGIL JUHUL ei tohi neid katsuda,

neil seista või endaga tükki kaasa võtta. Kõik see tapab neid õrnu loomi. [9]

Mida juba tehakse?

Suuremad looduskaitse organisatsioonid nagu WWF tegelevad aktiivselt korallriffide seisukorra uurimise ning

paranduste välja mõtlemisega. Praeguseks on nad palunud Austraalia valitsusel peatada jääkainete merre viska-

mine, sest see on negatiivse mõjuga seal asuvatele korallriffidele. Selliseid programme on ka varem korraldatud

ning korraldatakse ka edaspidi, püüdes nii päästa veel püsivaid riffe. [15]

Iniesed on need, kes korallide olukorra nii raskeks on teinud. Nüüd on aeg selle eest vastutada.

Kasutatud allikad:

[1] IUNC (2017). Coral reefs and climate change

https://www.iucn.org/resources/issues-briefs/coral-reefs-and-climate-change (kasutatud 19.02.19)
[2] J.Chanin. Blue Anemone fish in Raja Ampat, Indonesia.

https://coral.org/wp-content/uploads/2013/06/Website_OurHistory_JeffChanin.jpg

[3] K.Berry.(2018). Plastic pollution is ‘killing...
https://static.independent.co.uk/s3fs-public/thumbnails/image/2018/01/25/16/coral-plastic-bottle.jpg?w968h681 (kasutatud 03.04.2019)
[4] K. Jõgisaar (2008). Korallrifid võivad olla.....
https://www.bioneer.ee/korallrifid-v%C3%B5ivad-olla-hukule-m%C3%A4%C3%A4ratud (kasutatud 18.02.19)
[5] L.Parker, C.Welch (2017). Coral Reefs Could Be Gone in 30 Years https://news.nationalgeographic.com/2017/06/coral-reef-bleaching-global-warming-unesco-sites/ (kasutatud 19.02.19)
[6] Miksike. Atollid ja korallrifid.
https://miksike.ee/documents/main/referaadid/atollid_ja_korallrifid.htm(kasutatud 18.02.19)
[7] Miksike. Korallid

https://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/korallid_teelekepler.htm (kasutatud 18.02.19)
[8] NOAA. Pollution can smother...

https://floridakeys.noaa.gov/corals/pollution.html (kasutatud 18.02.19)
[9] NOAA (2018). What can I do to protect coral reefs? https://oceanservice.noaa.gov/facts/thingsyoucando.html (kasutatud 19.02.19)
[10] NOAA (2018). What is coral bleaching?

https://oceanservice.noaa.gov/facts/coral_bleach.html (kasutatud 19.02.19)
[11] Pixar (2003). Finding Nemo. https://i.pinimg.com/736x/5f/cd/f3/5fcdf3f2ba2310d7c861fee5e356e408--finding-nemo-coral.jpg (03.04.2019)

[12] Vikipedia (2017). Korallrahu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Korallrahu (kasutatud 18.02.19)
[13] Vikipedia (2017). Suur Vallrahu.
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu (kasutatud 19.02.19)
[14] Vikipeedia (2019). Õhureostus

https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_issues_with_coral_reefs (kasutatud 18.02.19)

[15] WWF (2015) Australia’s Great Barrier Reef under Threat. https://www.worldwildlife.org/stories/australia-s-great-barrier-reef-under-threat (kasutatud 19.02.19)

[16] WWF. How does climate...

https://www.worldwildlife.org/magazine/issues/fall-2015/articles/how-does-climate-change-affect-coral-reefs

[17] Vikipeedia (2019). Coral sea.

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/29/Coral_Sea_map.png/250px-Coral_Sea_map.png (kasutatud 03.04.19)